Uudised leht 20

7. mai
Tänane päev pildis: 07. mai 1945
Täna 60 aastat tagasi 1945. aastal alistus Saksmamaa tingimusteta lääneliitlastele. Kindral Dwight Eisenhoweri peakorteris Prantsusmaal Reimsis kirjutasid Saksa armee viimane ülemjuhataja Alfred Jodl, mereväe ülem Hans Georg von Friedeburg ja major Wilhelm Oxenius alla tingimusteta kapituleerumisaktile. Kapituleerumisakt hakkas kehtima 8. mai keskööst. Sellega oli Teine maailmasõda Euroopas lõppenud.

Sakslaste alistumine lääneliitlastele

17. aprill
Tänane päev pildis: 17. aprill 1945
Dresdeni pommitamist võib nimetada "holokaustiks" vahendab Minut.ee.
Saksa süüdistajad on keeldunud alustama kohtuasja poliitiku vastu, kes võrdles 1945 aasta Dresdeni süütepommitamist "juutide hävitamisega". Saksamaal toob "holokausti" eitamine või selle tähtsuse vähendamine tihti kaasa kriminaalsüüdistuse. Hamburgi prokuröri otsus tähendab, et Dresdeni pommitamist võib nüüd paljude meelehärmiks ilma kriminaalsüüdistust kartmata holokaustiks nimetada. Dresdeni süütepommitamises hukkus osade ajaloolaste hinnangul kuni 500 000 inimest.

Dresdeni südalinn peale liitlaste pommitamist

1. aprill
Tänane päev pildis: 01. aprill 1945
Täna 60 aastat tagasi 1945 aastal alustasid ameeriklased viimast dessanti Vaikses ookeanis. Nende rünnaku peamine suund oli Ryukyu saarestiku suurim saar Okinawa. Saar sobis hästi õhujõudude baasiks, kust olnuks hea korraldada senisest ägedamaid pommirünnakuid ja mis oleks olnud ka sobiv lähtekoht invasiooniks Jaapanisse. See lahing kujunes Jaapani enesetapurünnakute võikaks demonstratsiooniks. Kamikaze lennukid ründasid Ameerika laevu ning jaapani eraisikud sooritasid nende endi sõdurite tekitatud paanika tõttu hulgaliselt enesetappe. Okinawal mõlemale poolele osaks saanud kaotuste suurus ajendaski ameeriklasi võtma kasutusele aatomipommi, selle asemel, et sooritada Jaapanisse dessant.

Dessant Okinawale

Vaata ka Ajalugu veebi:
  • Katõni veresaun

    Katõni veresaun leidis aset 1940. aasta märtsist kuni maini, kui Nõukogude Liidu NKVD (riiklik julgeolekuteenistus) tappis umbes 22 000 Poola ohvitseri, politseinikku, haritlast ning teisi ühiskonna eliidi liikmeid. Enamik tapetutest olid Poola sõjaväeohvitserid, kes olid vangi langenud 1939. aastal pärast seda, kui Nõukogude Liit tungis Poolasse idast (Saksamaa tungis samal ajal läänest). Ohvrite hulgas olid… Jätka lugemist Nimetu

  • Vabanemine – 1987-1991, okupatsioonid Eestis

    Aastad 1987 kuni 1991 olid periood mil Eesti saavutas oma iseseisvuse pärast Nõukogude Liidust eraldumist.

  • Stagnatsioon – 1968-1987, okupatsioonid Eestis

    Käsitlusel Nõukogude Liidu ajaloos nn stagnatsiooni ajastu, mis algas 1960-ndate lõpus ja kestis 1980-ndate keskpaigani. See periood on seotud Leonid Brežnevi valitsusajaga (1964–1982) ja seda iseloomustasid majanduse ja poliitilise süsteemi seisak ning reformide puudumine.

  • Kuuekümnendad – 1956-1968, okupatsioonid Eestis

    Ajaperiood mis hõlmab Nõukogude Liidu ja Eesti elu aastatel 1956–1968. See oli väga oluliste poliitiliste ja kultuuriliste muutuste aeg, eriti pärast Stalini surma ja selle järgseid poliitilisi leevendusi Nõukogude Liidus.

  • Stalinismi aeg – 1950-1956, okupatsioonid Eestis

    See video räägib ajaloost, mis käsitleb stalinismi ajastut Eestis (ja laiemalt Nõukogude Liidus) 1950-ndatel aastatel. Kajastust leiavad teema alates sellest kuidas Stalini valitsemisvõim ja tema poliitikad mõjutasid Eesti elu, eriti pärast Teise maailmasõja lõppu.

Statistika 2.4.2025 20:17:58
Online: 1
UusWeb.ee 2004 - 2025