Meelelahutuslikud hasartmängud sõja ajal

Sõjad läbi aegade

Inimkond on kokku puutunud erinevat sorti sõdade ja sõjategevusega maailma eri paigus juba alates aegade algusest. Igal erineval ajastul on aset leidnud erinevatel põhjustel sõjalised sündmused või teatud maade vallutused eri piirkondades. Näiteks olid viikingid ühed esimestest, kes käisid rüüsteretkedel, selleks, et koguda raha ja rikkust, suurendada laevastikku ja laiendada võimu. Suure ristisõja võtsid ette roomlased, kes soovisid luua tugeva Rooma üle maailma tuntud impeeriumi ja levitada ristiusku üle maailma. Teine maailmasõda algas Hitleri poliitilise ambitsioonikusega ja lõppes sooviga luua maailmas puhas aaria rass. Ajaloos aset leidnud erinevate sõdade tulemusena on nihkunud riigipiirid, segunenud rahvused ja kultuurid ning samuti ka traditsioonid, kombed ja tavad.

Mundri sees peituvad päris inimesed

Kuid läbi aegade on suurte sõdadega käinud kaasas ka lihtsad inimlikud väärtused, mida kandsid endas edasi need inimesed, kes pidid toimuvas sõjas osalema ja militaarses masinavärgis mingit kindlat rolli täitma. Näiteks sõjaväe personal - sõdurid, meedikud, varustajad jms. Lisaks sõjalise tegevuse planeerimisele ja läbiviimisele ning koordineerimisele olid kõikidel nendel inimestel lihtsad inimlikud mõtted ja soovid ning sõjategevusest sõltumata tahtsid ka nemad lõõgastuda. Kuid kui tavapärased võimalused ja tegevused liikumiseks on piiratud, siis kuidas ja millised olid võimalused nende harvade puhkehetkede veetmiseks, millele sõja kõrvalt aega jagus. Millised olid kõige populaarsemad meelelahutuslikud mängud sõja ajal?

Meelelahutuslikud hasartmängud

Meelelahutuslikud hasartmängud sõja ajal on olnud just selliseks meelelahutamise vormiks, mille puhul võisid kokku mängima tulla nii sõdurid, kapralid, majorid kui ka kindralid unustades sellel hetkel sõjategevuse, auastmed ja keskendudes lihtsalt mängu ilule. Kui vaadata ajas tagasi 70-100 aastat, siis ei olnud erinevate meelelahutuslike hasartmängude valik ja ei olnud laia mänguvalikut, mida pakuvad mängimiseks kiirkasiinod tänapäeval. Erinevatel ajastutel ja erinevates riikides on armeedes olnud populaarsed nii kihlveod, erinevad kaardimängud ning ka lauamängudest pärinevad erinevad täringute mängud. Kihlvedusid võis sõlmida erinevate ülesannete või tulemuste peale ning tulemuste saabumise moment ei pruukinud saabuda kohe, mis omakorda pakkus põnevust pikemaks ajaks. Erinevad sõdurite omavahelised kihlveod olid üldjuhul tavaliselt seotud erinevate sportlike või sõjaliste ülesannete täitmisega. Kaardimängud oli see meelelahutuse liik, mis pakub kõige suuremat naudingut, sest väike tühine kaardipakk ei võtnud isegi tavalise sõduri kotis palju ruumi ja pakkus hindamatut ajaviidet just mõnel pikal ja igaval hetkel kui midagi teha polnud. Kaardimängudest sõja ajal kõige enam üle maailma levinud ja armastatum mäng oli loomulikult pokker. Pokker muutus väljaspool Ameerikat tuntuks just nimelt tänu Ameerika sõduritele, kes selle olles liitlane Teises maailmasõjas koos liitlasvägedega ka Euroopasse läkitas. Teadaoleval oli isegi Ameerika endine president Nixon sõjaväes teenides väga just pokkerit armastanud.

Meelelahutus soovisid ka tsiviilisikud

Kui 1. Septembril 1939 algas Teine maailmasõda ei osanud keegi just sellist lahendust varasemalt tekkinud pingelisele olukorrale ette näha. Ükskõik millisel ajahetkel tabab sõda alati kõige ootamatumalt just lihtsaid inimesi, kes tekkinud sõjalise olukorraga lihtsalt kohanema peavad. Ka tsiviil staatuses inimesed pidid sõjategevuse vältel harjuma erinevate liikumis- ja tegevuspiirangutega ning leidma muid võimalusi meelelahutuseks. Heaks abiliseks aja veetmisel olid erinevat sorti mängud, sõltuvalt mängija eelistusest. Eesti mänguasjamuuseumi juhataja kinnitusel olid lauamängud populaarseks meelelahutuseks juba enne Teist maailmasõda ning nende populaarsus ei vähenenud ka sõja ajal ega pärast sõda.