Winston Churchill

Suurbritannia poliitik, peaminister 1940 - 1945 ja 1951 - 1955.

1. septembril 1939. aaastal tungisid saksa väed Poolasse- II maailmasõda, mida Churchill oli nii selgelt ette ennustanud, oli alanud. Kaks päeva hiljem kuulutas Suurbritannia koos Prantsusmaaga Saksamaale sõja. Briti peaminister Neville Chamberlain nimetas Churchilli taas admiraliteedi esimeseks lordiks.

1940. aasta aprillis ründas Saksamaa Norrat ja Taani, järgmisel kuu 10. päeval, kui Saksamaa võttis sihikule Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa, sai 66- aastasest Churchillist Suurbritannia peaminister. Hiljem on Churchill kirjutanud: " Ma tundsin nagu oleksin jalutanud koos saatusega, et kogu mu senine elu oli vaid ettevalmistus selleks tunniks". Augustis ja septembris kulmineerus õhulahing Suurbritannia pärast. Tundus, et peagi võib alata sakslaste sissetung, kuid õnneks hakkas Berliini pilk mujale pöörduma.

Churchill mõistis, et võit saab teoks ainult koostöös USA-ga. 40-ndal aastal said alguse USA - Suurbritannia erilised suhted. 1941. aasta 14. augustil kohtusid Churchill ja USA president Franklin Delano Roosevelt Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal. Nad avaldasid deklaratsiooni, milles sõnastasid Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimtted. Dokument kandis nime Atlandi harta.

Churchilli, Stalini ja Rooseveldi esimene kohtumine leidis aset Teheranis 1943. aasta novembris. Kaks aastat hiljem veebruaris kohtus nn. "Suur kolmik" Jaltas, sõjale Euroopas paistis tulevat lõpp. Kolm liidrit leppisid kokku Saksamaa okupeerimises.

Saksamaa kapituleerus 8. mail 1945. aastal, peaaegu viis aastat pärast päeva, mil Churchillist sai peaminister, sõda Euroopas oli lõppenud. Juulis toimus Potsdami konverents, kohtusid Churchill, Truman ja Stalin. Kuid Churchilli viibimine kohtumisel jäi lühikeseks, ta oli kaotanud oma koha peaministrina.