Soome Talvesõda ja Eesti
Soome Talvesõda ja Eesti 1
- Teine maailmasõda
- Jutud
- Artiklid
- Soome Talvesõda ja Eesti
- Soome Talvesõda ja
Seisukoha võtmiseks ühiste aktsioonide kohta Rahvasteliidus tuli 7.-8. detsembril 1939 Tallinnas kokku Balti Liidu välisministrite X erakorraline konverents. Sellel vastu võetud resolutsioonis kohustuti Nõukogude Liidu ja Soome konfliktis pidama valju neutraliteedi ning otsustati eelseisvas hääletamises Rahvasteliidus Nõukogude Liidu hukkamõistmise küsimuses jääda erapooletuks.
14. detsembril 1939 mõistis Rahvasteliit Nõukogude Liidu tegevuse hukka ja otsustas ta liidust eemaldada. Ühtlasi kutsus Rahvasteliit kõiki oma liikmeid andma Soomele igasugust materiaalset ja inimsõbralikku abi. Balti riikide erapooletus hääletamisel tekitas rahulolematust nii Helsingis kui Moskvas. Välisasjade rahvakomissar Vlatšeslav Molotov avaldas hiljem Leedu Moskva saadikule kahetsust, et kolm Balti riiki kui liitlased ei hääletanud Nõukogude Liidu Rahvasteliidust väljaheitmise vastu.
Omapärane oli välisministri Ants Piibu hinnang tekkinud olukorrale. Ta teatas ajalehele "The Baltic Times" antud intervjuus, et "Eesti on neutraalne pealtvaataja teiselpool Soome lahte toimuvates sündmustes, lähtudes seejuures faktist, et NSV Liidu ja Soome vaheline konflikt ei ole sõda selles mõttes, mida mõistab sõja all rahvusvaheline õigus". Piip vihjas sellele, et sõdivad pooled ei olnud sõjakuulutusest teatanud. Eesti valitsus leidis, et NSV Liidu Eestis asuvad baasid peaksid jääma sõjategevuses kasutamata niikaua, kui olukord ei nõua casus foderis'e jõustumist.
Eesti avalik arvamus tundis Soomele kaasa, Soome avalik arvamus aga oli Eesti suhtes vaenulikult meelestatud. Eriti ärritatud olid sõjaväelased ja Eestiga kultuurisidemetes olnud inimesed, kes leidsid, et Eesti poleks tohtinud NSV Liiduga baaside lepingut sõlmida
Soome ringhääling alustas detsembri algul Lahti saatejaama kaudu eestikeelseid saateid. Saates anti teavet sõjasündmustest, samuti ülevaateid Soome ja välismaa ajakirjandusest, loeti Eestile moraali ning levitati ka mitmesuguseid valeteateid. Propaganda taga seisid Soome sõjaväelased, kes soovisid Eestit tõmmata sõtta NSV Liidu vastu.
Oma panuse Eesti - Soome vahekordade halvendamiseks andis Soome ajakirjandus. "Helsingin Sanomat" avaldas Eesti ja teisi Balti riike halvustavaid karikatuure. 10. detsembril 1939 esitas Eduskund Soomele toetuse saamiseks üleskutse kogu maailma kultuurrahvastele. Maaliidu ajaleht "Suomalainen", kommenteerides Eduskunna üleskutset, tuletades meelde Vabadussõjas Eestile antud abi, kutsus üles alustama sõjategevust NSV Liidu vastu ning süüdistas detsembri keskpaigas Moskvas külaskäigul olevat kindral Johan Laidoneri tegevusetuses. Paraku ei teadnud süüdistuse autorid, et Laidoner oli sõitnud Moskvasse kaasas president Pätsi eriülesanne pakkuda NSV Liidule Eesti vahendust käimasoleva konflikti lahendamiseks, millest aga Stalin vaikides mööda läks.
Laidoneri Moskva-visiit vallandas mitmesuguseid kuulujutte mitte ainult Soomes, vaid ka Rootsis, Lätis, Leedus jm. Soomlased kartsid, et Eestilt nõutakse Otto Wille Kuusineni poolt 1. detsembril 1939 moodustatud Terijoe marionettvalitsuse tunnustamist ja Soome-vastasesse sõtta astumist. Soome välisminister Väino Tanner teatas Eesti saadikule Aleksander Warmale, et Kuusineni valitsuse tunnustamine tähendab vahekordade katkemist Eestiga.
Väinö TannerSoomlaste kartus oli põhjendatud, sest Terijoe valitsuse tunnustamine Saksamaa, Eesti jt. riikide poolt oleks tunduvalt ahendanud Soome välispoliitilist tegevust materiaalse abi saamisel ja olukorra normaliseerimisel.
Terijoe valitsuse tunnustamise asjus keegi Eesti poole ei pöördunud. Küll aga oli NSV Liidu saadik Riias Läti välisministrilt Wilhelms Muntersilt küsinud, miks Läti oma saadikut Helsingist ära ei kutsu.
Realiteete mittearvestavad üleskutsed ja raadiosaated olid kahe maa vaheliste suhete seisukohalt ebasoovitavad ning alusetud, arvestades Soome välisministri Elias Erkko käitumist Eesti saadikuga 1939. aasta septembri kriitilistel päevadel. Soome välisministeeriumi poliitilise osakonna juhata Aaro Pakkaslahti ja Soome-Eesti Seltsi esimehe Urho Kaleva Kekkoneni püüded saavutada Eesti toetuseks ühise Põhjamaade diplomaatilise esinduse saatmine Moskvasse olid jäänud tagajärjetuks. Eestile esitatud nõudmised olid tekitanud küll Soome juhtides kartust, et peatselt jõuab järg Soome kätte, aga kindlalt seda ei usutud. Leiti, et igal juhul tuleb vältida oma suurt naabrit ärritamast
Kohtudes 28. detsembril välisministri Tanneriga, avaldas saadik Warma pahameelt Soome Raadio eestikeelsetes saadetes tehtavate etteheidete ja üleskutsete pärast. Tanneri sekkumise järel üleskutsed lõpetati.
Statistika 21.11.2024 15:21:13
Online: 1
UusWeb.ee 2004 - 2024